Viimased paar-kolm nädalat on mulle puust ja punaseks selgeks teinud, et diabeet ei ole mingi “asi”, et sätid ühel päeval oma pika ja lühikese insuliini paika ja purjetad selle skeemiga igavesti. Sel suhkruhaigusel on põrgulise hing ja ei või iial teada, mis talle ühel päeval enam ei meeldi
Ise pean kogu jama põhjuseks kuid kestvat kroonilist närvivalu, mis võttis une ja tegi must korraliku koduse “tulehargi”. Süüdistasin veresuhkru kõrgetes väärtustes magamatust ja pidevat valu. Kui lühikese insuliiniga korrigeerimine enam ei õnnestunud, läksin pika insuliini kallale. Jõudsin 15-lt ühikult 22-ni. Samal ajal otsustasin Fiaspilt tagasi Novorapidile minna kuna olin pähe võtnud, et kehakaalu tõusus pole süüdi mitte minu suur suu, vaid loomulikult Fiasp. Tagantjärele tarkus on täiesti mõttetu tarkus….
Põhimõtteliselt oli päevarežiim paigas: hüpost hüposse ja nii 2 kuni 3 korda ööpäevas. Üks ühik Novorapidi tõmbas suhkrut alla 3-5 mmol, maksimum toimega 3-4 tundi pärast söömist. Loomulikult suutsin >20 suhkrute juures selle aja jooksul teha veel korrigeeriva süsti ja nii see trall kestis. Tegelikult kestab tasapisi tänaseni – igal öösel kell 4 karjub mu CGM “veresuhkur kukub kiirelt”. Nii ma istun maakodus öösel teleka ees, vaatan ERR uudiseid ja söön leiba keefiriga… ja mõtlen morbiidseid mõtteid, et nii see diabeetiku lõpp võibki tulla- hüpo, südame rütmihäired, paanika-jaanika. Pagan, see viimane on ikka väga kiire tulema kui enam magusat alla neelata ei suuda ja glükomeetri ekraanil on allapoole otsaga nooled.
Olen lugenud läbi oma insuliinide SPC-d, googeldanud ja enda jaoks kõrvale pannud sellised tabelid, mis aitavad aru saada, millal on ohutu teha lisasüste kartmata kiiretoimelise insuliini kumuleerumist ja hüpot. Aga praktikas pole kõik nii üks-üheselt toimiv . Mis ma veel ette võtan? Lülitan oma CGM-il VS prognoosimise funktsiooni välja. Üks hea tuttav diabeediarst ütles, et CGM-iga diabeetikud kipuvad oma suhkruid üle ravima 🙂
Leidsin Soome Diabeediliidu kodulehelt juhised diabeetikutele palavikuga kulgeva nakkushaigusega kodus hakkama saamiseks. Tegin sellest vabatõlke ja tõesti loodan, et sellest on kellelegi kasu. Viide originaalartiklile on lehekülje lõpus.
Miks on koroonaviirus eriti ohtlik diabeetikutele? Kuidas saab diabeetik ennast hoida palavikuga kulgeva nakkushaiguse ajal?
Uus koroonaviirus põhjustab gripilaadseid sümptomeid, sealhulgas köha, kurguvalu, palavikku, õhupuudust, lihas- ja peavalusid.
Diabeetikud kuuluvad koroonaviiruse riskirühma. TERVEYDEN JA HYVINVOINNIN LAITOS (THL) veebisaidil on kirjas, et tõsiseid hingamisteede viirushaigusi – sealhulgas koroonaviiruse nakkust – esineb sagedamini krooniliste haigustega eakamatel inimestel (diabeet, südame- või kopsuhaigus).
Kui teil on 14 päeva jooksul pärast koroonaviiruse epideemia piirkonnast lahkumist tekkinud kõrge palavik koos hingamisteede sümptomitega, näiteks köha või hingeldus, või kui olete olnud tihedas kontaktis koroonaviirusega patsiendiga, helistage oma arstile või tervisekeskusesse. Sealt leiate juhised ravi otsimiseks. Soome Diabeediliidu ülemarst Pirjo Ilanne-Parikka vastab allpool diabeetikute ja nende lähedaste murelikele küsimusele ning tuletab meelde, kuidas saab diabeetik end ise kodus ravida.
Miks on koroonaviirusnakkus diabeetikutele ohtlik?
Palavikuline nakkushaigus on kehale alati stressirohke seisund. Suur osa diabeetikutest on eakad inimesed, kellel on lisaks diabeedile ka muid tõsiseid haigusi, näiteks südame- ja neerupuudulikkus ning hingamispuudulikkus. Neid seisundeid võib lisandunud põletik oluliselt raskendada.
Palavikuline nakkushaigus võib kergesti põhjustada keha dehüdratsiooni ehk vedelikupuudust organismis, mis võib alandada vererõhku, vähendada veres soolade (naatriumi, kaaliumi) taset ning nõrgendada neerufunktsiooni. Neerupuudulikkuse olemasolu korral on oht selle süvenemiseks.
Nakkushaigused suurendavad insuliinivajadust ja veresuhkru tase tõuseb üldiselt sõltumata diabeedi tüübist. Kõrge veresuhkur suurendab uriinieritust, mis soodustab omakorda vedelikupuudust organismis.
Kõrge veresuhkur pikendab ka haigusest paranemist ja võib soodustada tüsistuste teket nagu kopsupõletik, keskkõrvapõletik ja sinusiit (põskkoopapõletik).
1.tüüpi diabeedi ja 2. tüüpi diabeedi korral võib suurenenud insuliinivajadus ja stressihormoonid põhjustada happemürgitust ehk ketoatsidoosi, kui insuliini annuseid ja vedeliku tarbimist ei suurendata piisavalt. Happemürgitus ehk ketoatsidoos on eluohtlik seisund.
Mida peaks diabeetik palavikuga kulgeva nakkushaiguse korral igapäevaselt tegema?
Haiguspäevadel on oluline piisav vedeliku tarbimine. Enamiku inimeste jaoks on see vähemalt 1,5–2 liitrit päevas või 1–2 detsiliitrit tunnis, näiteks vesi, vähese süsihappegaasi sisaldusega mineraalvesi, lahjendatud mahl, supid jms.
Palavikku saab ja tuleb langetada paratsetamooli preparaatidega
Kui ei ole söögiisu, peaks siiski sööma süsivesikuid vähemalt 150 g päevas
Üldiselt proovige hoida veresuhkru taset vahemikus 6-10 mmol/l
Kui kasutate vererõhuravimeid, on soovitatav mõõta vererõhku 1-2 korda päevas. Kui teie vererõhk langeb alla 100 mmHg, pöörduge oma arsti või erakorralise meditsiini osakonna poole
Kui teil on 2.tüüpi suhkurtõbi koos tableti- või baasinsuliinraviga, pidage meeles:
Mõõtke veresuhkru taset iga 4 tunni järel. Palavikuga kulgeva põletikulise haiguse korral, kui enesetunne on langenud, katkestatakse metformiini ja antidepressantide manustamine. Kui teie veresuhkru tase tõuseb pidevalt üle 14 mmol/l või kui teie enesetunne on järsult halvenenud, pöörduge edasise ravi saamiseks kohaliku kliiniku või erakorralise meditsiini osakonda.
Kui olete täiskasvanud 1. tüüpi diabeetik või insuliinravil olev 2.tüüpi diabeetik, pidage meeles:
Kontrollige oma veresuhkru taset iga 2–4 tunni järel. Söögikorra ajal süstige söödud süsivesikute järgi lühikest insuliini koos täiendava lühikese insuliini annusega, kui teie veresuhkru tase on enne söömist üle 7-8 mmol/l. Te peaksite olema teadlik, kui palju üks ühik (1 ühik) lühikest insuliini alandab teie veresuhkrut tavaliselt. Sõltuvalt täiskasvanute insuliini üldannusest langetab üks ühik veresuhkrut tavaliselt 1-4 mmol/l. Haiguspäeval võib stressihormoonide mõju suurendada teie vajadust täiendava insuliini järele. Kui teie veresuhkur on söömise järgselt kahe tunni pärast kõrgem kui 10 mmol/l ja tõuseb endiselt, võite lisada 1–4 ühikut lühikest insuliini. Kontrollige sellisel juhul oma veresuhkrutaset regulaarselt.
Kui teil on ketokehade mõõtmise võimalus (verest või uriinist), mõõtke ketoone iga 4 tunni järel. Kui ketoonide sisaldus on tõusnud (veres üle 0,6 mmol/l või uriinis ++), toimige järgmiselt:
Ketoonid veres 0,6–1,5 mmol/l või uriinis ++: kui teie veresuhkur on üle 10 mmol/l, korrigeerige kõrget veresuhkru taset, kontrollige kahe tunni pärast uuesti veresuhkru taset ja ketoone.·
Ketoonid veres 1,5–3,0 mmol/l või uriinis +++: suurenenud ketoatsidoosi oht, juua rohkem vedelikku ja süstida lühikest insuliini, et langetada kõrget veresuhkru taset. Annus võib olla tavapärasest 30-50% suurem. Lisaks, kui teil on halb enesetunne või kui teie veresuhkur ikkagi ei lange, pöörduge oma arsti poole.·
Ketoonid veres üle 3,0 mmol / l või uriinis +++: ketoatsidoosi oht on suur. Pöörduge kohe oma arsti poole või viivitamatult haiglasse, kui teil on halvenenud üldseisund (enesetunne), kõhuvalu või iiveldus.
Kui teil pole ketokehade mõõtmise võimalust, küsige seda oma ravikeskusest. Uriinist määratavate ketokehade testribad on apteekides saadaval. Need pole nii täpsed kui vereanalüüs kuid on siiski indikatiivsed.
Kui olete 1. tüüpi diabeediga laps (või lapsevanem), pidage ka seda meeles:
lastel on tavaliselt olemas selged haiguspäevade juhised nende raviarstilt ja enamikul lastel on olemas ka verest ketokehade mõõtja. Järgige raviasutuse poolt antud juhiseid ja pöörduge kohalikku haiglasse, kui teie laps ei joo piisavalt, veresuhkru või ketoonide sisaldus on kõrge ja seda ei korrigeerita.
Pöörduge haiglasse, kui teil esinevad järgmised sümptomid
Kui palavik on kõrge ja see püsib pikka aega (rohkem kui 3 päeva).
Kui teie veresuhkur on selgelt kõrgenenud (> 14 mmol/l) ja pärast korduvaid insuliini süste ei saa te veresuhkrut alla.
Kui teie veres on ketoonide sisaldus üle 3 mmol/l.
Kell 10 neljapäeva hommikul riputasin endale külge Lennujaama külalise sildi ja suundusin lennundusjulgestuse juhtivspetsialisti Nele Ahtma saatel lennujaama turvakontrolli alasse. Ikka sinna, kus kõik Sinu reisiks kaasavõetu lennujaama julgestustöötajatele ehk rahvapäraselt turvatöötajatele nähtavaks saab. Julgestuskontrolli tehnilist poolt aitas meil testida ja lahti seletada Ivar Nikopenzius, kes on lennueelse julgestuskontrolli juht.
Lennujaama lennundusjulgestus peab tagama lendude turvalisuse ja isegi arstitõendi olemasolul ei jäeta midagi kontrollimata. Arstitõend diabeedi diagnoosi ja diabeeditarvikute kohta võib olla kaasas, kuid ei pea olema. Ingliskeelne travel or medical certificate(kirja põhi pärineb lehelt https://www.sweettrip.org) võib osutuda kasulikuks teistes lennujaamades. Diabeetikust lennureisija peab ise teadma, millistesse skänneritesse tema ja tema diabeeditarvikud minna ei tohi, seda julgestustöötajale ütlema ning Sind ja Sinu diabeeditarvikuid uuritakse siis juba teiste meetoditega.
Nõelad, lantsetid, glükomeetrid, glükomeetri testribad võivad kõik olla käsipagasis ja läbida käsipagasi röntgenskanneri.
Erinevad insuliini pennid – nii mäluga kui ka mäluta, eeltäidetud või kolbampullidega, kõik võivad olla käsipagasis ja läbida käsipagasi röntgenskanneri.
Glükoosigeel 1WW (12 ml) võib olla käsipagasis. Ei pea olema vedelike jaoks mõeldud kilekotis. Piiranguid kogusele käsipagasis ei ole.
Timesulin võib olla käsipagasis ja läbida käsipagasi röntgenskanneri.
Kõik kaasavõetavad ravimid (sh. insuliinid, glükagoon) võiksid olla originaalpakendites. Ei pea külmakotist välja võtma ja vedelike jaoks mõeldud kilekotti panema.
Külmakott iCool Weekender. Tooteinfo lubab hoida koti sees 2-8° temperatuuri 12 tunni jooksul, kui ümbritseva ruumi temperatuur on 24° ning kui kotti ei avata. Julgestustöötajad ilmselt avavad. NB! Külmaelement PEAB OLEMA külmutatud enne reisi (14 tundi -18° temperatuuril) kuna külmutamata geelipakend käitub turvakaamera ekraanil vedelikuna. Selline külmaelement eemaldatakse külmakotist ja lastakse eraldi kandikul skannerist läbi. Sellega lüheneb külmakoti efektiivse jahutamise aeg. Kui külmaelement on eelnevalt külmutatud, võib kontroll piirduda vaid külmakoti avamise ja sulgemisega.
NB! Reisides iCool Medicube külmakotiga, tee endale selgeks, mitu käsipagasit võid oma lennule võtta (erinevatel lennufirmadel erinevad reeglid). See külmakott läheb käsipagasi ühikuna arvesse.
iCool Medicubekülmakott avatakse julgestuskontrollis kindlasti. NB! KÜLMUTA kindlasti külmaelemendid enne reisi (14 tundi -18° temperatuuril). Külmutamata külmaelemendid käituvad turvakaamera ekraanil vedelikuna. Sellised külmaelemendid eemaldatakse külmakotist ja lastakse eraldi kandikul skannerist läbi. Kui külmaelemendid on külmutamata, pikeneb turvaprotseduuride tõttu külmakoti avatud olek ja koti jahutusfunktsiooni aeg lüheneb. Pane insuliinid või muud temperatuuritundlikud ravimid külmakotti originaalpakendis.
CGM – Continuous Glucose Monitoring System Metallidetektorist ehk tavalisest turvaväravast võib sensoriga läbi jalutada, lugeri võib anda julgestustöötaja kätte enne metallidetektori läbimist. Lugerit EI TOHI lasta läbi käsipagasi röntgenskanneri. Sensoriga EI TOHI läbida kogu keha (full-body) skannerit. Kui peate, siis protestige või eemaldage sensor.
Insuliinipumbad EI TOHI läbida kogu keha (full-body) ja käsipagasi röntgenskannereid. Metallidetektor on OK. Kindluse mõttes ja võimaluse korral on soovitav pump eemaldada enne metallidetektori läbimist ja anda julgestustöötaja kätte. Insuliipumpa ei EI TOHI LASTA läbi käsipagasi röntgenskanneri.
Medtronic kirjutab oma kodulehel reisimisest Minimed insuliinipumpade ja Enlite sensoritega:
Medtronicu kodulehel on olemas väljaprinditav infokiri lennujaamade lennundusjulgestuse teenistustele. Kirja leiad siit.
Tänan Nelet ja Ivarit diabeeditarvikute testimise ja kasulike kommentaaride eest. Samuti tänan kõiki teid, kes te mulle oma küsimused saatsite. Loodan, et leidsite siit vastused. Lendame!
Gestatsioonidiabeet on süsivesikute ainevahetuse häire, mille tõttu tekib raseduse ajal hüperglükeemia (kõrge veresuhkru tase) ja/või insuliini resistentsus (rakkude tundlikkus insuliinile väheneb)
Haigus tekib raseduse ajal ja tavaliselt taandub peale sünnitust. Raviks on dieet, õige füüsiline koormus ja keerukamatel juhtudel ka insuliin. Loote üsasiseseks kasvuks ja arenguks on oluline hoida veresuhkur normilähedasel tasemel, mistõttu raseduse ajal on oluline kontrollida vere ja uriini glükoosisisaldust. Korrigeerimata gestatsioonidiabeet võib negatiivselt mõjutada loote arengut (nt. kõhubeebi kasvab liiga suureks).
Gestatsioonidiabeediga naistel on kõrgem risk haigestuda 2. tüüpi diabeeti, sellepärast tuleb GTT testi korrata 3-6 kuu jooksul peale sünnitust.
GESTATSIOONIDIABEEDI RISKIRÜHMA KUULUVAD RASEDAD, KEL
vanus > 40 a.
kehamassi indeks (KMI) oli raseduseelselt ≥30 kg/m²
on esinenud gestatsioonidiabeet eelmise raseduse ajal
eelnevalt on diagnoositud glükoositaluvuse häire
esimese astme sugulastel (ema, isa, õde, vend) esineb diabeet
varasem suurekaaluline (>4500g) vastsündinu
varasem ebaselge põhjusega loote surm
esineb polütsüstiliste munasarjade sündroom
GESTATSIOONIDIABEETI DIAGNOOSITAKSE GLÜKOOSI TALUVUSTESTI (GTT) ABIL. KUIDAS SEE KÄIB?
Testile eelneva päeva õhtust, alates kella 20.00-st kuni testi sooritamiseni peate olema söömata.
Eelmisel päeval jälgige tarbitavat süsivesikute kogust (magusaga ei tohi liialdada), vältige rasket füüsilist pingutust ja stressi.
Uuringuks vajamineva 75g/200ml glükoosilahuse saate osta apteegist või sugarmill.eu e-poest. Aastaid tagasi kasutati testi tegemiseks leiges vees lahustatud glükoosipulbri lahust. Tänasel päeval saab apteegis valida endale sobiva maitsega glükoosilahuse ja võtta see jahutatult testile kaasa.
Võimalusel tuleks vältida ravimeid, mis võivad mõjutada glükoosi (veresuhkru) hulka veres: diureetikumid, glükokortikoidid, salitsülaadid, hepariin.
kõigepealt määratakse tühja kõhu veresuhkur
seejärel tuleb ära juua kaasavõetud glükoosilahus
veresuhkur määratakse 1 tund ja 2 tundi peale glükoosilahuse joomist
testi vältel ei tohi süüa, juua ega suitsetada, soovitav on rahulik istumine või lamamine
pärast kolmanda (viimase) veresuhkru analüüsi võtmist võite süüa päeva esimese eine
testi tegemiseks võetakse verd veenist
GTT NORMAALVÄÄRTUSED
tühja kõhu veresuhkur ≤ 5,1 mmol/l
1 tund pärast glükoosilahuse joomist ≤ 10,0 mmol/l
2 tundi pärast glükoosilahuse joomist ≤ 8,5mmol/l
Allikad: ITK Naistekliinik, TÜK Naistekliinik, LTKH Naistekliinik, Synlab Eesti OÜ
2. tüüpi diabeedi (T2D) ja gestatsioonidiabeedi diagnoosi kinnitamise/välistamise klassikaliseks testiks on glükoosi taluvuse proov või glükoosi tolerantsustest (GTT). Selle testi kõige suuremaks katsumuseks peetakse 200 ml glükoosijoogi kiiret joomist 3-5 minuti jooksul. Tühja kõhuga võib see olla pisut ebameeldiv, aga ei midagi ületamatut. Kõigele lisaks saad valida endale meeldiva maitsega glükoosijoogi- apelsin, sidrun või koola.
Aga- mitte ainult glükoosi tolerantsuse testi puhul ei ole glükoosijoogid kasutusel. Kui oled insuliini süstiv diabeetik, siis ei ole hüpoglükeemiad ehk hüpod Sulle ilmselt tundmatud. Kuidas oleks ühe glükoosijoogiga külmkapis, millest vajadusel vajalik kogus glükoosi rüübata?
Enne suurema puhastusoperatsiooni algamist jõudsin ikka veresuhkru ära kontrollida-see ei olnud hüpo, mis mind kell 5 hommikul üles ajas. See oli midagi palju jubedamat. Lühidalt – 24 tunni jooksul oli söömine välistatud- kehas käis justkui võistlus, kumb protsess on kiirem- sisse või välja.
No ja siis see diabeet. Sa ei saa isegi rahulikult haigeks olemisele keskenduda, sest pea peab kogu aeg selge olema ja kalkuleerima. Selge see, et mingitest lühikese insuliini süstidest ma ei mõelnudki. Samas tõusis veresuhkur null-dieedil olles ise 20-ni. Ja nüüd jõuangi pointini. Loogiline oleks olnud teha 5 ühikut lühikest, aga pika insuliini annuse tõstmine kuu aega tagasi paneb mul lühikese oluliselt ägedamalt tööle. Tegin 3 ühikut ja 1,5 tunniga oli suhkur 11 peal. Ja see oli minu jaoks selles situatsioonis safe, sest 5 ühikuga oleks ma lõpetanud 5-se veresuhkruga. 5mmol/l oleks tavaolukorras muidugi super olnud, aga mitte kõhuviirusega
Konsulteerisin ka oma ihuarstiga ja tema soovitus oli hoida VS alla 15, et ketoatsidoosi vältida. Selleks soovitas iga 3-4 tunni tagant VS kontrollida ja 2-3 ühiku kaupa lühikest insuliini lisada. Loodan, et see soovitus on mul järgmisel korral ikka meeles.
Seega, sõbrad diabeetikud! Stampreegleid ei ole olemas- igal diabeetikul on omad kiiksud ehk 1 ühik lühikest insuliini ei võta maha 2 mmol, vaid võib võtta rohkem või vähem. Olge siis sellest teadlikud! Ja hoiduge viirustest! Isegi kui see viirus kestab “ainult” 24 tundi.
Paljude asjade põhjus peitub meis endis, meie igapäevase eluga toimetulekus või siis mitte toimetulemises. Meie puhul sai määravaks diabeedi korral esinevate hüpodega toimetulek. Õigemini toimetuleku kvaliteet.
Kuni selle päevani 2013 aastal, mil hea sõber Liina mulle Soomest glükoosigeeli proovimiseks tõi, olid kõik mu käekotid ja taskud glükoositablettide puru täis, mis soojemate ilmadega muutusid ebameeldivalt kleepuvaks. Sama kippus juhtuma ka kommide ja šokolaadiga. Pärast glükoosigeeli proovimist loobusin hüpo korral kommide ja glükoositablettide kasutamisest kahel põhjusel:
glükoosigeeli toime algus on ajaliselt oluliselt kiirem, mistõttu puudub vajadus liigsete süsivesikute manustamiseks (kehakaal!!!);
mugav pakend, mis ei leki ja ei kleebi.
Praegu hoian alati paar glükoosigeeli enda läheduses nii sportides, taksiga jalutades kui ka autoga sõites. Päris ausalt- ma ei taha enam meenutada neid aegu, kui üritasin paberkuiva suuga glükoositablette katki närida ja alla neelata…Geeli imed põske ja see hakkab kohe suu limaskestalt imenduma. Kui ma tean, et mul on taskus kaks tuubi glükoosigeeli ehk “6 mmol veresuhkrut”, annab see mulle väljaspool kodu liikudes vajaliku enesekindluse. Seega väga isiklik positiivne kogemus saigi tõukeks, miks otsustasime ise härjal sarvist haarata ja glükoosigeeli maaletoomisega tegelema hakata. Tasapisi on meie e-poodi lisandunud veel tooteid, mis on kõik kuidagimoodi diabeedi või veresuhkruga seotud.
