Koroonaviirus ja diabeet

Leidsin Soome Diabeediliidu kodulehelt juhised diabeetikutele palavikuga kulgeva nakkushaigusega kodus hakkama saamiseks. Tegin sellest vabatõlke ja tõesti loodan, et sellest on kellelegi kasu. Viide originaalartiklile on lehekülje lõpus.

Miks on koroonaviirus eriti ohtlik diabeetikutele? Kuidas saab diabeetik ennast hoida palavikuga kulgeva nakkushaiguse ajal?

Uus koroonaviirus põhjustab gripilaadseid sümptomeid, sealhulgas köha, kurguvalu, palavikku, õhupuudust, lihas- ja peavalusid.

Diabeetikud kuuluvad koroonaviiruse riskirühma. TERVEYDEN JA HYVINVOINNIN LAITOS (THL) veebisaidil on kirjas, et tõsiseid hingamisteede viirushaigusi – sealhulgas koroonaviiruse nakkust – esineb sagedamini krooniliste haigustega eakamatel inimestel (diabeet, südame- või kopsuhaigus).

Kui teil on 14 päeva jooksul pärast koroonaviiruse epideemia piirkonnast lahkumist tekkinud kõrge palavik koos hingamisteede sümptomitega, näiteks köha või hingeldus, või kui olete olnud tihedas kontaktis koroonaviirusega patsiendiga, helistage oma arstile või tervisekeskusesse. Sealt leiate juhised ravi otsimiseks.  Soome Diabeediliidu ülemarst Pirjo Ilanne-Parikka vastab allpool diabeetikute ja nende lähedaste murelikele küsimusele ning tuletab meelde, kuidas saab diabeetik end ise kodus ravida.

Miks on koroonaviirusnakkus diabeetikutele ohtlik?

  • Palavikuline nakkushaigus on kehale alati stressirohke seisund. Suur osa diabeetikutest on eakad inimesed, kellel on lisaks diabeedile ka muid tõsiseid haigusi, näiteks südame- ja neerupuudulikkus ning hingamispuudulikkus. Neid seisundeid võib lisandunud põletik oluliselt raskendada.
  • Palavikuline nakkushaigus võib kergesti põhjustada keha dehüdratsiooni ehk vedelikupuudust organismis, mis võib alandada vererõhku, vähendada veres soolade (naatriumi, kaaliumi) taset ning nõrgendada neerufunktsiooni. Neerupuudulikkuse olemasolu korral on oht selle süvenemiseks.
  • Nakkushaigused suurendavad insuliinivajadust ja veresuhkru tase tõuseb üldiselt sõltumata diabeedi tüübist. Kõrge veresuhkur suurendab uriinieritust, mis soodustab omakorda vedelikupuudust organismis.
  • Kõrge veresuhkur pikendab ka haigusest paranemist ja võib soodustada tüsistuste teket nagu kopsupõletik, keskkõrvapõletik ja sinusiit (põskkoopapõletik).
  • 1.tüüpi diabeedi ja 2. tüüpi diabeedi korral võib suurenenud insuliinivajadus ja stressihormoonid põhjustada happemürgitust ehk ketoatsidoosi, kui insuliini annuseid ja vedeliku tarbimist ei suurendata piisavalt. Happemürgitus ehk ketoatsidoos on eluohtlik seisund.

Mida peaks diabeetik palavikuga kulgeva nakkushaiguse korral igapäevaselt tegema?

  • Haiguspäevadel on oluline piisav vedeliku tarbimine. Enamiku inimeste jaoks on see vähemalt 1,5–2 liitrit päevas või 1–2 detsiliitrit tunnis, näiteks vesi, vähese süsihappegaasi sisaldusega mineraalvesi, lahjendatud mahl, supid jms.
  • Palavikku saab ja tuleb langetada paratsetamooli preparaatidega
  • Kui ei ole söögiisu, peaks siiski sööma süsivesikuid vähemalt 150 g päevas
  • Üldiselt proovige hoida veresuhkru taset vahemikus 6-10 mmol/l
  • Kui kasutate vererõhuravimeid, on soovitatav mõõta vererõhku 1-2 korda päevas. Kui teie vererõhk langeb alla 100 mmHg, pöörduge oma arsti või erakorralise meditsiini osakonna poole

Kui teil on 2.tüüpi suhkurtõbi koos tableti- või baasinsuliinraviga, pidage meeles:

Mõõtke veresuhkru taset iga 4 tunni järel. Palavikuga kulgeva põletikulise haiguse korral, kui enesetunne on langenud, katkestatakse metformiini ja antidepressantide manustamine. Kui teie veresuhkru tase tõuseb pidevalt üle 14 mmol/l või kui teie enesetunne on järsult halvenenud, pöörduge edasise ravi saamiseks kohaliku kliiniku või erakorralise meditsiini osakonda.

Kui olete täiskasvanud 1. tüüpi diabeetik või insuliinravil olev 2.tüüpi diabeetik, pidage meeles:

Kontrollige oma veresuhkru taset iga 2–4 ​​tunni järel. Söögikorra ajal süstige söödud süsivesikute järgi lühikest insuliini koos täiendava lühikese insuliini annusega, kui teie veresuhkru tase on enne söömist üle 7-8 mmol/l. Te peaksite olema teadlik, kui palju üks ühik (1 ühik) lühikest insuliini alandab teie veresuhkrut tavaliselt. Sõltuvalt täiskasvanute insuliini üldannusest langetab üks ühik veresuhkrut tavaliselt 1-4 mmol/l. Haiguspäeval võib stressihormoonide mõju suurendada teie vajadust täiendava insuliini järele. Kui teie veresuhkur on söömise järgselt kahe tunni pärast kõrgem kui 10 mmol/l ja tõuseb endiselt, võite lisada 1–4 ühikut lühikest insuliini. Kontrollige sellisel juhul oma veresuhkrutaset regulaarselt.

Kui teil on ketokehade mõõtmise võimalus (verest või uriinist), mõõtke ketoone iga 4 tunni järel. Kui ketoonide sisaldus on tõusnud (veres üle 0,6 mmol/l või uriinis ++), toimige järgmiselt:

  • Ketoonid veres 0,6–1,5 mmol/l või uriinis ++: kui teie veresuhkur on üle 10 mmol/l, korrigeerige kõrget veresuhkru taset, kontrollige kahe tunni pärast uuesti veresuhkru taset ja ketoone.·
  • Ketoonid veres 1,5–3,0 mmol/l või uriinis +++: suurenenud ketoatsidoosi oht, juua rohkem vedelikku ja süstida lühikest insuliini, et langetada kõrget veresuhkru taset. Annus võib olla tavapärasest 30-50% suurem. Lisaks, kui teil on halb enesetunne või kui teie veresuhkur ikkagi ei lange, pöörduge oma arsti poole.·
  • Ketoonid veres üle 3,0 mmol / l või uriinis +++: ketoatsidoosi oht on suur. Pöörduge kohe oma arsti poole või viivitamatult haiglasse, kui teil on halvenenud üldseisund (enesetunne), kõhuvalu või iiveldus.

Kui teil pole ketokehade mõõtmise võimalust, küsige seda oma ravikeskusest. Uriinist määratavate ketokehade testribad on apteekides saadaval. Need pole nii täpsed kui vereanalüüs kuid on siiski indikatiivsed.

Kui olete 1. tüüpi diabeediga laps (või lapsevanem), pidage ka seda meeles:

lastel on tavaliselt olemas selged haiguspäevade juhised nende raviarstilt ja enamikul lastel on olemas ka verest ketokehade mõõtja. Järgige raviasutuse poolt antud juhiseid ja pöörduge kohalikku haiglasse, kui teie laps ei joo piisavalt, veresuhkru või ketoonide sisaldus on kõrge ja seda ei korrigeerita.

Pöörduge haiglasse, kui teil esinevad järgmised sümptomid

  • Kui palavik on kõrge ja see püsib pikka aega (rohkem kui 3 päeva).
  • Kui teie veresuhkur on selgelt kõrgenenud (> 14 mmol/l) ja pärast korduvaid insuliini süste ei saa te veresuhkrut alla.
  • Kui teie veres on ketoonide sisaldus üle 3 mmol/l.
  • Kui teie enesetunne halveneb.

Originaalartikkel on leitav: 
https://www.diabetes.fi/yhteiso/ajankohtaista/miksi_koronavirus_on_vaarallinen_erityisesti_diabeetikoille_miten_diabeetikko_hoitaa_itseaan_kuumeisen_tulehdustaudin_aikana.22423.news?fbclid=IwAR3l5W3L-OjmeX4XJgxhL3kX0_nIg3HMQ59jJgl9oJjwI-GVFeXjPlxI7Pk