Kuidas hirmuga toime tulla?

Aastatega on diabeedist mu sõber saanud. Aga viimaste aastatega on meie sõbralikku suhtesse pressinud end veel üks “sõber” nimega Hirm.

Hirm on hüpoglükeemiate ees.
Ma isegi ei tea, millal ja mis asjaoludel see Hirm nii suureks paisus. Paljud mu tegevused on täna korralikku eneseületamist nõudvad või mu päevaplaanidest hoopis välja jäänud. Ma ei julge minna üksinda pikale rulluisu või murdmaasuusatamise distantsile (ja ma olen varem käinud kahel korral Tartu Maratonil!), pikemale metsaringile taksiga või reisile.
Mõistusega võttes saan aru, et mul on kaasas glükoosigeelid veresuhkru tõstmiseks ja sellest taskutes olevast kogusest piisaks mitmele hüpotavale diabeetikule, aga Hirm irvitab…
Mul on peal Dexcom ja veresuhkru näidud jooksevad nutikella, millel omakorda kellad ja viled hüpo suunas liikumise tuvastamiseks, aga ikka Hirm irvitab… Ja nii ma hoian oma suhkruid üle 10 ja olen sellepärast vihane iseenda peale, aga saan sellega Hirmu pisut eemal hoida. Nuputan siin omaette, mitu tuubi glükoosigeeli peaks mul olema kodust väljudes taskus, et Hirm jäädavalt lahkuks? Kui palju Sinul on?

Sildid:
Postitused puuduvad.

Avalda arvamust