Hei, Dexcomi sensori kasutaja! Võib-olla otsime just Sind! Kui Su nahk ei talu väga hästi või üldse mitte Dexcomi sensori kleepsu liimi, siis anna endast meile märku!
Kui Sa elad või liigud Tallinnas ja oled plaastri proovimisest huvitatud, palun anna endast meile märku Facebooki Sugarmilli lehe kommentaarides, e-maili teel info@sugarmill.eu või meie kodulehe kontaktvormil.
Aastatega on diabeedist mu sõber saanud. Aga viimaste aastatega on meie sõbralikku suhtesse pressinud end veel üks “sõber” nimega Hirm. Hirm on hüpoglükeemiate ees. Ma isegi ei tea, millal ja mis asjaoludel see Hirm nii suureks paisus. Paljud mu tegevused on täna korralikku eneseületamist nõudvad või mu päevaplaanidest hoopis välja jäänud. Ma ei julge minna üksinda pikale rulluisu või murdmaasuusatamise distantsile (ja ma olen varem käinud kahel korral Tartu Maratonil!), pikemale metsaringile taksiga või reisile. Mõistusega võttes saan aru, et mul on kaasas glükoosigeelid veresuhkru tõstmiseks ja sellest taskutes olevast kogusest piisaks mitmele hüpotavale diabeetikule, aga Hirm irvitab… Mul on peal Dexcom ja veresuhkru näidud jooksevad nutikella, millel omakorda kellad ja viled hüpo suunas liikumise tuvastamiseks, aga ikka Hirm irvitab… Ja nii ma hoian oma suhkruid üle 10 ja olen sellepärast vihane iseenda peale, aga saan sellega Hirmu pisut eemal hoida. Nuputan siin omaette, mitu tuubi glükoosigeeli peaks mul olema kodust väljudes taskus, et Hirm jäädavalt lahkuks? Kui palju Sinul on?
Mind paneb alati kulme kergitama, kui keegi diabeetik sotsiaalmeedias teistelt diabeetikutelt küsib, kui palju peaks ta 20-se veresuhkru juures insuliini süstima. Haigus on üks, ravi täiesti individuaalne nagu kehakaal Panen siia mõned “kuldreeglid”, mille alusel pannakse raviskeemi piirid paika. Peenhäälestuse peaks suutma teha iga diabeetik ise vastavalt oma elustiilile ja toitumisharjumustele. Tasub meeles pidada, et haiguse alguses on insuliinivajadus väiksem (nn mesinädalad) kuna pankreas toodab veel mingi koguse oma insuliini. Aastate möödudes võib areneva insuliini resistentsuse tõttu päevane insuliinikogus ka suureneda. KOGU PÄEVANE INSULIINI ANNUS (TDI) = 0,55 x kehakaal (kg) Nt. 70 kg kehakaaluga diabeetiku päevane insuliini vajadus on 0,55 x 70 kg = 38,5 ühikut
PIKA EHK BASAALINSULIINI PÄEVANE ANNUS = 40-50% kogu päevasest insuliini annusest Nt. 70 kg diabeetik, kelle päevane insuliini vajadus on 38,5 ü, vajab pikka insuliini 50% x 38,5=19,25 ühikut
Et panna paika oma lühikese insuliini annused, pead arvutama, kui mitu grammi süsivesikuid 1ühik insuliini ära “lammutab”. Selle leiad nii:
500 / kogu päevane insuliini annus = 1 ühik insuliini / g sv kohta Meie näites 500 / 38,5= 13 g Ehk siis 1 ü lühikest insuliini peaksid süstima iga söödud 13 g süsivesiku kohta.
INSULIIN / SÜSIVESIKUTE SUHE VÕIB PÄEVA LÕIKES VARIEERUDA. SEE VÕIB HOMMIKUL OLLA SUUREM JA LANGEDA ÕHTU SUUNAS ehk siis võid vajada hommikul rohkem lühikest insuliini võrreldes õhtuga, kui sööd sama koguse süsivesikuid. Insuliini vajadust vähendab ka regulaarne füüsiline koormus.
Palun anna teada, kas sellest postitusest oli Sulle kasu? Millisest infost Sa veel puudust tunned?
Järgnev postitus on 50+ diabeetikutele, sest nooremad seda nagunii ei usu. Nimelt see on ikka tõsi küll, et diabeedi staaži kasvuga (ja ka vanusega) hakkab mälu aegajalt trikitama. Kui olmeliste situatsioonide korral saad mälu viperused naljaks pöörata, siis tõsisemate terviseriskide puhul on paslikum sellest hoiduda ehk oma ravimeid tuleb võtta ikka iga päev. See muutub järjest olulisemaks siis, kui lisandub uusi “tõsiseid” ravimeid, mille puhul “ravimivabade päevade” korral suureneb tõsine risk tervisele (näit. insuldi risk).
Kuidas tabletikarp siin aitab?
– Sul on ülevaade päevaste ravimite võtmise/mitte võtmise kohta (paraku kõigil ravimitel ei ole veel blistrile nädalapäevi märgitud, seega tabletikarp aitab sellisel juhul hädast välja)
– aitab vältida situatsiooni, et hommikul ravimeid võtma hakates avastad, et ravim/ravimid on otsas (hullult sage situatsioon, isegi insuliinidega)
Et tabletikarp oma rolli saaks täita, pead kord nädalas leidma aega, et see taas täita kõigi oma vajalike ravimitega. Meie e-poest leiab sobiva tabletikarbi nii see, kes võtab kõik oma ravimid sisse hommikul, kui ka see, kes peab päevased ravimid jagama kolmele -neljale manustamise korrale. Uuri lähemalt: https://sugarmill.eu/tootekategooria/ravimikarbid/
Olen võlgu ühe tagasiside ortopeedi külastusest. Olin sinna minnes 100% kindel, et mind on tabanud “külmunud õla” sündroom. Kuid võta näpust – ortopeed ei olnud sugugi samal arvamusel. Valust kurnatuna palusin teha midagigi ja kompromissina otsustasime üheskoos, et vaatame, mida imet võiks teha õlaliigesesisene hormoonsüst.
Ja seda “imet” jagus kuuks ajaks! Seda ma teadsin, et hormoon ajab suhkrud sassi. Aga et see “kleebib” suhkruväärtused sinna 20 mmol kanti, oli ebameeldiv üllatus. Ma ei olnud selliseks sõiduks üldse mitte valmis.
Kuigi kannan Libre sensorit, kontrollisin sel perioodil glükomeetriga näitusid korduvalt üle, jõin teadlikult palju vett (1,5-2 l Värskat iga päev), tegin lisasüste iga 2 tunni tagant… See oli ka periood, kus käiku läksid Mission uriini testribad. Glükoos oli +++, ketokehad +. Kehakaal langes 5 kg – juhhuu! Kehvematel päevadel tegin Fiaspi kuni 30 ühikut (tavaliselt üle 15 päevas ei kulu). Tresiba annuse tõstmine osutus taas üheks “hüpolõksuks” ja andis põhjust kiirabiga suhtlemiseks. Ja ma ei tee siin reklaami- glükoosigeelid aitasid mitmel korral suhkru taas üles saada ja sain paluda kiirabil ots ringi keerata.
Ahjaa, süsti mõju valule kestis vaid 2-3 päeva. Seega minu seiklused meditsiinisüsteemis jätkuvad. Õnneks on mul väga hea ortopeed, kes minu käevalule jätkuvalt põhjust proovib leida.
Tänaseks on suhkrud rahunenud. Päikselistel päevadel aiamaal mütates on Fiaspi kogus alla 10 ühiku ja suhkur püsib minu jaoks “ebanormaalselt” pikalt alla 10 mmol. Kogu selle jubeda perioodi jooksul sain telefonitsi tuge Tartu diabeediõde Gunnelilt- tänud-tänud! Teinekord oli vaja lihtsalt kogu seda frustratsiooni enda seest välja pritsida. Ja arsti juures käin Tallinnast Tartusse, sest pealinnas lihtsalt ei ole võimalik vastuvõtu aegu saada.
Miskipärast on mul sel kevadel diabeetikute sotsiaalmeedia gruppe külastades jäänud mulje, et paljud meist on hädas külmunud õlaga. Mina ise kaasaarvatult.
Minu vaevused algasid 2018, kui mu taks äkitselt rihmast rebis ja õlavarde lõikas terav valu. Sain taastusravi koos ultraheli protseduuriga, massaaži, ravivõimlemist. Tulemus oli mitte päris null, aga siiski selline niru, et spordiklubis kätekõverdusi teha ja hantleid tõsta ei saanud. Kõige valutum oli harrastada ujumist ja käisin seetõttu kohe kaks korda algajate ujumiskursustel
Selleks reedeks sain kauaoodatud ortopeedi aja ja olen valmis ära kannatama ka liigesesüstid kui vaid valust vabaks saaks. Ootused ja lootused on mäekõrgused…
Surfates internetiavarustes ja konsulteerides dr. Google´iga, leidsin emakeelse infovoldiku külmunud õla kohta. Koostajaks Ortopeedia Arstid AS. Usun, et nad ei pahanda, kui selle infovoldiku pildi siia üleslaadin. Kliki pildil ja Sind suunatakse nende kodulehele infovoldikut lugema. Ahjaa, diabeetikutel on taas jackpot – 20% suurem võimalus endale see vaevus saada.
Viimased paar-kolm nädalat on mulle puust ja punaseks selgeks teinud, et diabeet ei ole mingi “asi”, et sätid ühel päeval oma pika ja lühikese insuliini paika ja purjetad selle skeemiga igavesti. Sel suhkruhaigusel on põrgulise hing ja ei või iial teada, mis talle ühel päeval enam ei meeldi
Ise pean kogu jama põhjuseks kuid kestvat kroonilist närvivalu, mis võttis une ja tegi must korraliku koduse “tulehargi”. Süüdistasin veresuhkru kõrgetes väärtustes magamatust ja pidevat valu. Kui lühikese insuliiniga korrigeerimine enam ei õnnestunud, läksin pika insuliini kallale. Jõudsin 15-lt ühikult 22-ni. Samal ajal otsustasin Fiaspilt tagasi Novorapidile minna kuna olin pähe võtnud, et kehakaalu tõusus pole süüdi mitte minu suur suu, vaid loomulikult Fiasp. Tagantjärele tarkus on täiesti mõttetu tarkus….
Põhimõtteliselt oli päevarežiim paigas: hüpost hüposse ja nii 2 kuni 3 korda ööpäevas. Üks ühik Novorapidi tõmbas suhkrut alla 3-5 mmol, maksimum toimega 3-4 tundi pärast söömist. Loomulikult suutsin >20 suhkrute juures selle aja jooksul teha veel korrigeeriva süsti ja nii see trall kestis. Tegelikult kestab tasapisi tänaseni – igal öösel kell 4 karjub mu CGM “veresuhkur kukub kiirelt”. Nii ma istun maakodus öösel teleka ees, vaatan ERR uudiseid ja söön leiba keefiriga… ja mõtlen morbiidseid mõtteid, et nii see diabeetiku lõpp võibki tulla- hüpo, südame rütmihäired, paanika-jaanika. Pagan, see viimane on ikka väga kiire tulema kui enam magusat alla neelata ei suuda ja glükomeetri ekraanil on allapoole otsaga nooled.
Olen lugenud läbi oma insuliinide SPC-d, googeldanud ja enda jaoks kõrvale pannud sellised tabelid, mis aitavad aru saada, millal on ohutu teha lisasüste kartmata kiiretoimelise insuliini kumuleerumist ja hüpot. Aga praktikas pole kõik nii üks-üheselt toimiv . Mis ma veel ette võtan? Lülitan oma CGM-il VS prognoosimise funktsiooni välja. Üks hea tuttav diabeediarst ütles, et CGM-iga diabeetikud kipuvad oma suhkruid üle ravima 🙂
Leidsin Soome Diabeediliidu kodulehelt juhised diabeetikutele palavikuga kulgeva nakkushaigusega kodus hakkama saamiseks. Tegin sellest vabatõlke ja tõesti loodan, et sellest on kellelegi kasu. Viide originaalartiklile on lehekülje lõpus.
Miks on koroonaviirus eriti ohtlik diabeetikutele? Kuidas saab diabeetik ennast hoida palavikuga kulgeva nakkushaiguse ajal?
Uus koroonaviirus põhjustab gripilaadseid sümptomeid, sealhulgas köha, kurguvalu, palavikku, õhupuudust, lihas- ja peavalusid.
Diabeetikud kuuluvad koroonaviiruse riskirühma. TERVEYDEN JA HYVINVOINNIN LAITOS (THL) veebisaidil on kirjas, et tõsiseid hingamisteede viirushaigusi – sealhulgas koroonaviiruse nakkust – esineb sagedamini krooniliste haigustega eakamatel inimestel (diabeet, südame- või kopsuhaigus).
Kui teil on 14 päeva jooksul pärast koroonaviiruse epideemia piirkonnast lahkumist tekkinud kõrge palavik koos hingamisteede sümptomitega, näiteks köha või hingeldus, või kui olete olnud tihedas kontaktis koroonaviirusega patsiendiga, helistage oma arstile või tervisekeskusesse. Sealt leiate juhised ravi otsimiseks. Soome Diabeediliidu ülemarst Pirjo Ilanne-Parikka vastab allpool diabeetikute ja nende lähedaste murelikele küsimusele ning tuletab meelde, kuidas saab diabeetik end ise kodus ravida.
Miks on koroonaviirusnakkus diabeetikutele ohtlik?
Palavikuline nakkushaigus on kehale alati stressirohke seisund. Suur osa diabeetikutest on eakad inimesed, kellel on lisaks diabeedile ka muid tõsiseid haigusi, näiteks südame- ja neerupuudulikkus ning hingamispuudulikkus. Neid seisundeid võib lisandunud põletik oluliselt raskendada.
Palavikuline nakkushaigus võib kergesti põhjustada keha dehüdratsiooni ehk vedelikupuudust organismis, mis võib alandada vererõhku, vähendada veres soolade (naatriumi, kaaliumi) taset ning nõrgendada neerufunktsiooni. Neerupuudulikkuse olemasolu korral on oht selle süvenemiseks.
Nakkushaigused suurendavad insuliinivajadust ja veresuhkru tase tõuseb üldiselt sõltumata diabeedi tüübist. Kõrge veresuhkur suurendab uriinieritust, mis soodustab omakorda vedelikupuudust organismis.
Kõrge veresuhkur pikendab ka haigusest paranemist ja võib soodustada tüsistuste teket nagu kopsupõletik, keskkõrvapõletik ja sinusiit (põskkoopapõletik).
1.tüüpi diabeedi ja 2. tüüpi diabeedi korral võib suurenenud insuliinivajadus ja stressihormoonid põhjustada happemürgitust ehk ketoatsidoosi, kui insuliini annuseid ja vedeliku tarbimist ei suurendata piisavalt. Happemürgitus ehk ketoatsidoos on eluohtlik seisund.
Mida peaks diabeetik palavikuga kulgeva nakkushaiguse korral igapäevaselt tegema?
Haiguspäevadel on oluline piisav vedeliku tarbimine. Enamiku inimeste jaoks on see vähemalt 1,5–2 liitrit päevas või 1–2 detsiliitrit tunnis, näiteks vesi, vähese süsihappegaasi sisaldusega mineraalvesi, lahjendatud mahl, supid jms.
Palavikku saab ja tuleb langetada paratsetamooli preparaatidega
Kui ei ole söögiisu, peaks siiski sööma süsivesikuid vähemalt 150 g päevas
Üldiselt proovige hoida veresuhkru taset vahemikus 6-10 mmol/l
Kui kasutate vererõhuravimeid, on soovitatav mõõta vererõhku 1-2 korda päevas. Kui teie vererõhk langeb alla 100 mmHg, pöörduge oma arsti või erakorralise meditsiini osakonna poole
Kui teil on 2.tüüpi suhkurtõbi koos tableti- või baasinsuliinraviga, pidage meeles:
Mõõtke veresuhkru taset iga 4 tunni järel. Palavikuga kulgeva põletikulise haiguse korral, kui enesetunne on langenud, katkestatakse metformiini ja antidepressantide manustamine. Kui teie veresuhkru tase tõuseb pidevalt üle 14 mmol/l või kui teie enesetunne on järsult halvenenud, pöörduge edasise ravi saamiseks kohaliku kliiniku või erakorralise meditsiini osakonda.
Kui olete täiskasvanud 1. tüüpi diabeetik või insuliinravil olev 2.tüüpi diabeetik, pidage meeles:
Kontrollige oma veresuhkru taset iga 2–4 tunni järel. Söögikorra ajal süstige söödud süsivesikute järgi lühikest insuliini koos täiendava lühikese insuliini annusega, kui teie veresuhkru tase on enne söömist üle 7-8 mmol/l. Te peaksite olema teadlik, kui palju üks ühik (1 ühik) lühikest insuliini alandab teie veresuhkrut tavaliselt. Sõltuvalt täiskasvanute insuliini üldannusest langetab üks ühik veresuhkrut tavaliselt 1-4 mmol/l. Haiguspäeval võib stressihormoonide mõju suurendada teie vajadust täiendava insuliini järele. Kui teie veresuhkur on söömise järgselt kahe tunni pärast kõrgem kui 10 mmol/l ja tõuseb endiselt, võite lisada 1–4 ühikut lühikest insuliini. Kontrollige sellisel juhul oma veresuhkrutaset regulaarselt.
Kui teil on ketokehade mõõtmise võimalus (verest või uriinist), mõõtke ketoone iga 4 tunni järel. Kui ketoonide sisaldus on tõusnud (veres üle 0,6 mmol/l või uriinis ++), toimige järgmiselt:
Ketoonid veres 0,6–1,5 mmol/l või uriinis ++: kui teie veresuhkur on üle 10 mmol/l, korrigeerige kõrget veresuhkru taset, kontrollige kahe tunni pärast uuesti veresuhkru taset ja ketoone.·
Ketoonid veres 1,5–3,0 mmol/l või uriinis +++: suurenenud ketoatsidoosi oht, juua rohkem vedelikku ja süstida lühikest insuliini, et langetada kõrget veresuhkru taset. Annus võib olla tavapärasest 30-50% suurem. Lisaks, kui teil on halb enesetunne või kui teie veresuhkur ikkagi ei lange, pöörduge oma arsti poole.·
Ketoonid veres üle 3,0 mmol / l või uriinis +++: ketoatsidoosi oht on suur. Pöörduge kohe oma arsti poole või viivitamatult haiglasse, kui teil on halvenenud üldseisund (enesetunne), kõhuvalu või iiveldus.
Kui teil pole ketokehade mõõtmise võimalust, küsige seda oma ravikeskusest. Uriinist määratavate ketokehade testribad on apteekides saadaval. Need pole nii täpsed kui vereanalüüs kuid on siiski indikatiivsed.
Kui olete 1. tüüpi diabeediga laps (või lapsevanem), pidage ka seda meeles:
lastel on tavaliselt olemas selged haiguspäevade juhised nende raviarstilt ja enamikul lastel on olemas ka verest ketokehade mõõtja. Järgige raviasutuse poolt antud juhiseid ja pöörduge kohalikku haiglasse, kui teie laps ei joo piisavalt, veresuhkru või ketoonide sisaldus on kõrge ja seda ei korrigeerita.
Pöörduge haiglasse, kui teil esinevad järgmised sümptomid
Kui palavik on kõrge ja see püsib pikka aega (rohkem kui 3 päeva).
Kui teie veresuhkur on selgelt kõrgenenud (> 14 mmol/l) ja pärast korduvaid insuliini süste ei saa te veresuhkrut alla.
Kui teie veres on ketoonide sisaldus üle 3 mmol/l.
Kell 10 neljapäeva hommikul riputasin endale külge Lennujaama külalise sildi ja suundusin lennundusjulgestuse juhtivspetsialisti Nele Ahtma saatel lennujaama turvakontrolli alasse. Ikka sinna, kus kõik Sinu reisiks kaasavõetu lennujaama julgestustöötajatele ehk rahvapäraselt turvatöötajatele nähtavaks saab. Julgestuskontrolli tehnilist poolt aitas meil testida ja lahti seletada Ivar Nikopenzius, kes on lennueelse julgestuskontrolli juht.
Lennujaama lennundusjulgestus peab tagama lendude turvalisuse ja isegi arstitõendi olemasolul ei jäeta midagi kontrollimata. Arstitõend diabeedi diagnoosi ja diabeeditarvikute kohta võib olla kaasas, kuid ei pea olema. Ingliskeelne travel or medical certificate(kirja põhi pärineb lehelt https://www.sweettrip.org) võib osutuda kasulikuks teistes lennujaamades. Diabeetikust lennureisija peab ise teadma, millistesse skänneritesse tema ja tema diabeeditarvikud minna ei tohi, seda julgestustöötajale ütlema ning Sind ja Sinu diabeeditarvikuid uuritakse siis juba teiste meetoditega.
Nõelad, lantsetid, glükomeetrid, glükomeetri testribad võivad kõik olla käsipagasis ja läbida käsipagasi röntgenskanneri.
Erinevad insuliini pennid – nii mäluga kui ka mäluta, eeltäidetud või kolbampullidega, kõik võivad olla käsipagasis ja läbida käsipagasi röntgenskanneri.
Glükoosigeel 1WW (12 ml) võib olla käsipagasis. Ei pea olema vedelike jaoks mõeldud kilekotis. Piiranguid kogusele käsipagasis ei ole.
Timesulin võib olla käsipagasis ja läbida käsipagasi röntgenskanneri.
Kõik kaasavõetavad ravimid (sh. insuliinid, glükagoon) võiksid olla originaalpakendites. Ei pea külmakotist välja võtma ja vedelike jaoks mõeldud kilekotti panema.
Külmakott iCool Weekender. Tooteinfo lubab hoida koti sees 2-8° temperatuuri 12 tunni jooksul, kui ümbritseva ruumi temperatuur on 24° ning kui kotti ei avata. Julgestustöötajad ilmselt avavad. NB! Külmaelement PEAB OLEMA külmutatud enne reisi (14 tundi -18° temperatuuril) kuna külmutamata geelipakend käitub turvakaamera ekraanil vedelikuna. Selline külmaelement eemaldatakse külmakotist ja lastakse eraldi kandikul skannerist läbi. Sellega lüheneb külmakoti efektiivse jahutamise aeg. Kui külmaelement on eelnevalt külmutatud, võib kontroll piirduda vaid külmakoti avamise ja sulgemisega.
iCool Medicubekülmakott avatakse julgestuskontrollis kindlasti. NB! KÜLMUTA kindlasti külmaelemendid enne reisi (14 tundi -18° temperatuuril). Külmutamata külmaelemendid käituvad turvakaamera ekraanil vedelikuna. Sellised külmaelemendid eemaldatakse külmakotist ja lastakse eraldi kandikul skannerist läbi. Kui külmaelemendid on külmutamata, pikeneb turvaprotseduuride tõttu külmakoti avatud olek ja koti jahutusfunktsiooni aeg lüheneb. Pane insuliinid või muud temperatuuritundlikud ravimid külmakotti originaalpakendis.
NB! Reisides iCool Medicube külmakotiga, tee endale selgeks, mitu käsipagasit võid oma lennule võtta (erinevatel lennufirmadel erinevad reeglid). See külmakott läheb käsipagasi ühikuna arvesse.
CGM – Continuous Glucose Monitoring System Metallidetektorist ehk tavalisest turvaväravast võib sensoriga läbi jalutada, lugeri võib anda julgestustöötaja kätte enne metallidetektori läbimist. Lugerit EI TOHI lasta läbi käsipagasi röntgenskanneri. Sensoriga EI TOHI läbida kogu keha (full-body) skannerit. Kui peate, siis protestige või eemaldage sensor.
Insuliinipumbad EI TOHI läbida kogu keha (full-body) ja käsipagasi röntgenskannereid. Metallidetektor on OK. Kindluse mõttes ja võimaluse korral on soovitav pump eemaldada enne metallidetektori läbimist ja anda julgestustöötaja kätte. Insuliipumpa ei EI TOHI LASTA läbi käsipagasi röntgenskanneri.
Medtronic kirjutab oma kodulehel reisimisest Minimed insuliinipumpade ja Enlite sensoritega:
Medtronicu kodulehel on olemas väljaprinditav infokiri lennujaamade lennundusjulgestuse teenistustele. Kirja leiad siit.
Tänan Nelet ja Ivarit diabeeditarvikute testimise ja kasulike kommentaaride eest. Samuti tänan kõiki teid, kes te mulle oma küsimused saatsite. Loodan, et leidsite siit vastused. Lendame!
