Ketokehad. Kas, kes ja millal?

Ketoatsidoos on dekompensatsioonis T1 diabeedi iseloomulik tunnus. Ketoatsidoosi enda avaldumine võib indiviiditi olla erinev. Iseenda kogemuste põhjal saan öelda, et esimesena annab märku süda (ekstrasüstolite näol).

Ketokehasid peaksid kontrollima ka T2D, kelle raviskeemi on lisatud SGLT2 inhibiitorid. Sellekohase soovituse peaksid patsiendid saama oma raviarstilt (perearst, endokrinoloog).

Sagedaseim põhjus kogu suhkrumajanduse peapeale pööramisel on viirushaigus. Suurenevad insuliinidoosid ja vedeliku vajadus, söögiisu kaob jne. Olen kindel, et enamus diabeetikuid on sellisel perioodil olnud hädas kõrgete veresuhku väärtustega. Ja selle foonil võib areneda ketoatsidoos. Järgneva teksti olen võtnud Vikipeediast. Viide allikale teksti lõpus.

 

Ketoatsidoos on ainevahetushäire, mida iseloomustab ketokehade kõrgenenud tase veres ja metaboolne atsidoos.

 

Ketokehad ja diabeet

Ketokehad on atsetoained. Inimese organismis on peamised atsetoained atsetoatseaat ja 3-hüdroksübutüraat. Kui organismis on ketogeenne aktiivsus suur, on hingeõhus tunda atsetooni lõhna.

Ketoatsidoos (diabeetiline)

Ketoatsidoos on diabeetikutel tekkida võiv ohtlik seisund, mis on põhjustatud insuliinivaegusest või hüpoglükeemiast.

Mida täielikum on insuliinivaegus, seda intensiivsem on rasvade lõhustamine rasvkoes ja seda enam vabaneb verre ka rasvhappeid. Tekib olukord, kus rasvhappeid tuleb põletada energia saamiseks, kuid rasvhapped ei põle lõpuni, sest glükoos ei pääse rakkudesse ning seda ei saa seal põletada. Tagajärjeks on ketoainete põhjustatud happemürgisus (ketoatsidoos), juhul kui organism ei saa kiiresti lisaks vajalikul määral insuliini. Algava ja juba arenenud ketoatsidoosi korral on vere suhkrusisaldus alati suur ja uriinis on alati ohtralt nii suhkruid kui ka ketoaineid. Nende ainete sisaldus veres ja uriinis kasvab kiiresti senikaua, kui süstitakse vajalik kogus lisainsuliini.

Ketoatsidoos võib tekkida diabeetikul ka hüpoglükeemia (liiga väike suhkrusisaldus veres) korral, kui veres on liiga vähe glükoosi, ei piisa selle põlemisest rakkudes, et põletada rasvhapped täielikult. Sellises olukorras nimetatakse ketoaineid näljahapeteks.

Ketoatsidoosi tunnused

  • – iiveldus ja oksendamine
  • – dehüdratsioon ehk janu
  • – puuvilja- või atsetoonilõhnaline aroom hingeõhus
  • – kiire kaalulangus
  • – raskendatud või sügav, meeleheitlik hingamine
  • – kõhuvalu
  • – kiirenenud südamerütm
  • – segadusseisund ja/või desorientatsioon
  • – kooma

 

Ketokehade mõõtmine verest või uriinist

Ketokehi peaks mõõtma, kui veresuhkur ületab 17 mmol/l või kui veresuhkur on olnud pikemat aega üle 13 mmol/l.
Diabeetilist ketoatsidoosi diagnoositakse tavaliselt vere- ja uriinianalüüside abil, mis mõõdavad ketoonide sisaldust veres või uriinis.

 

Ketokehade testi tulemused

  • – alla 0,6 mmol /L – normaalne vere ketooni väärtus
  • – 0,6 kuni 1,5 mmol /L – näitab, et toodetakse rohkem ketoone kui tavaliselt, testida hiljem uuesti, et näha, kas väärtus on langenud
  • – 1,6 kuni 2,9 mmol /L – suur ketoonide sisaldus, võib esineda ketoatsidoosi oht. Soovitatav on pöörduda oma raviarsti poole.
  • – üle 3,0 mmol /L – ketoonide ohtlik tase, mis vajab viivitamatut arstiabi

 

Ketoatsidoosi vältimine

  • – Veresuhkru taseme kontrolli all hoidmine;
  • – endokrinoloogi antud raviplaani järgimine;
  • – viirushaiguse korral tuleb veresuhkrut kontrollida tavalisest sagedamini; kui see on korduvalt üle 13 mmol/l, tuleb iga 4–6 tunni järel määrata ketoone ka verest või uriinist.

Loe Mission uriini testribade kohta lähemalt siit. (kliki toote pildil)

Allikad

Laste diabeetilise ketoatsidoosi ravijuhend 2002

https://abmedical.ee/diabeet-kasulikku-lugemist/diabeetiline-ketoatsidoos-mis-see/

“Diabeet”. Tõlgitud teosest “Diabetes”, Kustannus Oy Duodecim ja Suomen Diabetesliitto ry.

 

Originaaltekst: https://et.wikipedia.org/wiki/Ketoatsidoos

 

error: Content is protected !!